Sinu hooned on juba praegu nutikad

Lihtsalt andmed pole veel sinu kasuks tööle pandud

Enamik nutikaid hooneid töötavad endiselt nagu tummad robotid: andurid vilguvad, arvestid tiksuvad ja häired piiksuvad – aga miski sellest ei jõua igapäevasesse töövoogu. Andmed istuvad kümnetes kastides, protsessid on ikka veel manuaalsed ja efektiivsus kannatab.

Fentrica ühendab kõik tehnosüsteemid äritarkvaraga, mis sul juba olemas on, rakendades kogu selle jõudeoleku sinu kasuks tööle – automaatsed hooldustööde tellimused, mobiilsed ligipääsud ja energiahaldus on juhitav ühes ekraanivaates.

Miks see oluline on?

Tüüpilise portfelli puhul kulutab haldur 50-60% oma ajast andmete kopeerimisele, käsitsi sisestamisele ja teenusepakkujatega suhtlemisele. Seda aega peaks kasutama hoopis hoone seisundi parendamiseks, mitte sekretäritööks.
Sageli töötavad HVAC ja valgustid 20-30% rohkem kui peaks, sest kontrollseadmed ei arvesta ei ruumide kasutuse ega hinnakõikumisega; mõned süsteemid töötavad suisa üksteisele vastu, põhjustades energiatarbes varjatud kõrvalekaldeid.
Kui hooldus-, haldus- ja ligipääsusüsteemid omavahel suhtlevad, saab tegelikult kuni 90% probleemidest lahendada eemalt.
Uuringud väidavad, et kui tabada väikesed kõrvalekalded veel enne, kui neist saavad rikked, on võimalik hoolduskuludelt säästa umbes 70%. AI suudab tõhusalt märgata kõike, mis inimesel kahe silma vahele jääb. Kulukad remondid saab asendada kiirete parandustöödega.
Vastavusaruandlusega tegelevad tiimid kulutavad päevi, et koostada ESG aruandeid. Reaalajalise info põhjal saaks need luua mõne minutiga.

Ühendades süsteemid ja töövood ühtsesse pilvekihti, on selline ressursside raiskamine täielikult välditav.

Kuidas Fentrica alguse sai?

...tutvustab üks asutajatest, Reijo Sirila

See oli 2006. aastal, kui kulutasin kuid Eesti esimese „nutikodu“ loomisele. Vedasin juhtmeid, tinutasin ja kirjutasin koodi. Tol ajal kuulus see kõik ulme valdkonda.

Aga selle projekti käigus tekkis mul mõte:

„Kui üks kodu suudab end ise juhtida, siis miks ei võiks sama teha näiteks büroo, logistikakeskus või sadam?“

Koos Fentrica kaasasutaja Jüri Reitsakasega, kes oli minu pikaaegne koostööpartner ja Baltikumi suurima IT-taristu (Võrguvara, nüüdse Oixio) asutaja, ehitasime Võrguvarasse hoone automatiseerimise üksuse.

Tollal kuulusid meie klientide sekka veel Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, SEB Pank ja PERH.

Võrguvara hoonete automatiseerimise üksust juhtides märkasin valdkonnas tõsist puudust: isegi kõige nutikamad hooned käitusid nagu keskse ajuta robotid – nad kogusid küll andmeid, vilgutasid tulesid ja lülitasid süsteeme sisse-välja, aga neil puudus mõtlemisvõime.

BMS juhtis HVAC-i. Teine tööriist tegeles töö tellimuste haldamisega. Arvestite näidud jõudsid hoopis Excelisse. Iga nutikas seade töötas eraldatuses, jättes lünkade täitmise töötajate hooleks.

Küsisin endalt:

„Mis siis, kui hoone oskaks toimida, optimeerida ja õppida ise, omal käel?“

„Mis oleks, kui hoone suudaks äri- ja juhtimissüsteemidega ühilduda, selle asemel et pelgalt taristuna jõude istuda?“

Vastus ongi Fentrica: pilvelahendus, mis ühendub iga süsteemiga, analüüsib kõiki andmepunkte ja käivitab tööd ning automatiseerimised viisil, milleks pole võimeline ükski üksiktööriist. Seda kõike ühest kohast.

Reijo Sirila, asutaja

Saa tuttavaks inimestega Fentrica juhtpaneeli taga

Meie tiimis on väga erineva taustaga insenere, tehnokratte ja kinnisvaraspetse, kes hoolitsevad nii Fentrica pideva arengu kui ka sinu hoonete sujuva töö eest.